LEGENDAARNE TORUPILLI JUSS (JUHAN MAAKER) PILLI MÄNGIMAS

  • Eseme ID: 11817915
Oksjon on lõppenud
Lõpphind: 276.00 EEK
Pikenev lõpp: 5 minutit
Algusaeg: K 03.02.2010 18:13:20
Lõpuaeg: K 17.02.2010 18:17:52
Vaadatud: 569
Viimati pakkus: rolaan
Tallinn, Harjumaa, Eesti
1
Seisukord: antiikne
Asukoht: Tallinn, Harjumaa, Eesti
Kogus: 1
Maksmine: sularahas, deposiidikandega, Osta.ee e-konto ülekandega
Müüja: juhan11100% / 5262 / Vaata müüja teisi esemeid

Üht läbi aegade kuulsaimat hiidlast, Emmastest pärit Juhan Maakerit ehk Torupilli Jussi on rahvas tunnustavalt kutsunud ka torupillikuningaks. Juhan sündis Muda külas Anupõllu talus 26. märtsil 1845 ja lõpetas oma maise teekonna samas kohas 21. septembril 1930. Ametilt oli ta meremees ja isikliku väikepurjelaeva “Viidemannkapten. Ent kui keegi küsis, mis ametit ta peab, vastas Juss rõõmsalt: “Olen vabariigi torupillimees“.

 Jussil oli elu jooksul vähemalt neli head enda valmistatud torupilli. Ta mõistis mängida 56 pillilugu, millest 36 olid tema enda tehtud. Aastatel 1922-1929 esines ta Tallinna Eesti Muuseumi jt ühingute poolt korraldatud rahvamuusika ringreisidel mitmel pool Eestimaal loendamatuid kordi, sealhulgas ka Estonia teatri kontserdisaalis. Torupilli Juss kogus elu jooksul oma mänguoskusega kuulsust isegi piiri taga, käies korduvalt Soomes mängimas.

 Juba tema isa olnud torupillimängija. Ka vanem vend Priidu oli tuntud pulmapillimees. Onu ja isa traditsioone jätkas Aleksander Maaker, kes sai tunnustava hüüdnime Torupilli-Sass. Tema pillilugusid võis Hiiumaa külapidudel kuulda veel 1960. aastatel.

 Jussile tõi tuntust tema loomulik pillimänguanne ning suur elurõõm, mis ilmnesid nii inimestega suhtlemisel kui ka esinemistel. Ta justkui kippus oma pilliga rahva ette ega tahtnud sealt enam naljalt lahkuda. Juss oli tuntud ka oma mahlaka kõnepruugi poolest. Ühel Rapla kandis toimunud rahvamuusikakontserdil läinud Juss rõõmsa näoga lavale ja hüüdnud vaikseks jäänud rahvale mehise häälega: “Tuleb vabariigi polka! Aga nüüd temmake na et piss lahti!” Juss kiitnud ka alati, et: “Mool oo seitsme erja kopsud. Tulgu keegi mo vastu mengma! Ma mengin keik sisse! Ma mengin nagu taevatitt!”

 Jussi kaasaegne, Tallinna Eesti Muuseumi jt ringreiside üks korraldaja August Pulst kirjutas oma mälestustes Juss pillimängustiilist järgmist: “Kui siis järg tema kätte jõudis ja ta oma pillil „Teemarsiga“ lavale marssis, siis ei olnud aplausidel tulvil täiskiilutud [Estonia] saali ees enam lõppu. Otse marru mindi. Võttis aega, enne kui võidi pillimeest ja ta pilli kuulajaskonnale tutvustada. Juss aga enne, kui pärast juhi poolt tema pilli seletamist rahvale, mängu alustas, tutvustas veel ise pilli sellega, et teda peakohal õhus keerutas, vibutas, kaendla alla pannes pigistas piuks-piuks jne. Kui kõik sellised tembud olid efektselt tehtud, alustas alles korralikku mängu teatavaks tehtud loo ettekandmisega. Pilli aga pigistas, piuksutas ja raputas ning väristas ka peaaegu iga loo lõppedes. Igale ettekantud loole järgnes lakkamatu aplaus. Jusski oli nii marulisest vastuvõtust alul veidi ehmatand, ei teadnud mis teha, kuid kodunes aga kiiresti.“

 August Pulst meenutas ka üht värvikat seika Vändra esinemiselt 1927. aasta kevadel. „Enne kui autobussi rattad jõudsid seisatada, kogunes rahvast massiliselt selle ümber. Noormehed hüüdsid üksteise võidu: Kus on torupillikuningas?! Tooge Juss välja!“ Juss lähenes uksele ja niipea, kui see avanes, tormasid mitu noormeest uksest sisse ja hüüdsid: “Tere, Juss! Tere torupillikuningas!“ Juss haarati kinni, viidi autobussist välja ja paljud tugevad käed paiskasid ta koos pilliga korduvalt õhku. Hääled läbisegi: “Tere, Juss! Tere, torupillikuningas! Pane pill hüüdma! Löö lugu lahti!“ Juss keerutas pilli pea kohal õhus. Oli rohkesti tunglemist, häälitsemist ja suminat.“

 Ladus pillikäsitlus, hea esinemisoskus, omapärane välimus, alaline rõõmus meeleolu ja suur tahe oma pilliga kõige paremat pakkuda, samuti ka sagedased ajaleheartiklid ja pildid rahvamuusika kontsertide reklaamplakatitel tõid Torupilli Jussile rahva hulgas suurt tunnustust. Tänu 1921. aastal tehtud 38 torupilliloo fonograafisalvestustele on tema kuulsus jõudnud ka tänasesse päeva. Kunagise torupillikuninga lugusid mängivad ja hindavad kõik meie praegused parimad torupillimeistrid ja -mängijad eesotsas Ants Tauli ja Cätli Jaagoga.

 Allikas: internet

Fotopostkaart väga heas korras.

Küsimused müüjale

Ainult vastatud küsimused on kõigile nähtavad.

  • Ühtegi küsimust ei ole esitatud